Rahvastikuajalugu

See artikkel vajab toimetamist. (November 2010) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Rahvastikuajalugu ehk ajalooline demograafia ehk rahvastikulugu uurib mineviku rahvastikku.

Rahvastikuajalugu ja nn jooksva demograafia suhted on omapärased. Ühest küljest on nad üks ja seesama, sest demograafia uurib sama objekti – rahvastikku – ning nagu teisedki sotsiaalteadused vajab ajalist mõõdet selle uurimiseks. Ajaline mõõde on minevik.

Demograafiast lahutab teda aga fakt, et kui lähiminevikust on uurijatele olemas rahvastiku uurimise eesmärgil süstemaatiliselt kogutud materjalid, siis uusajast alates ja tagasi on allikad "kaudsed". Kaudsed selles mõttes, et nende koostamise (või tekkimise – mittekirjalike allikate puhul) eesmärk ei olnud koguda andmeid rahvastiku kohta ja teda uurida, vaid midagi muud, mis aga sõltus rahvastikust niivõrd, et seda oli vaja koostatus kajastada.

Sellest johtuvalt erineb rahvastikulugu demograafiast sellega, et on enda jaoks välja töötanud hulga meetodeid, kuidas (suhteliselt) kaudsest ja vähesest materjalist tuletada adekvaatseid üldistusi ning näha arengut. Nii on Sulev Vahtre kirjutanud: "Kui rahvaloenduste andmete läbitöötamine kannab rohkem mehhaanilist iseloomu, milleks materjal on algusest peale vastavalt kogutud ja korraldatud, siis hingeloenduste andmete kasutamisel tuleb igal sammul esineda uurijana, iga teadet mitmelt seisukohalt sõeludes ja pidevalt mitmesuguseid allikakriitilisi võtteid rakendades." ^[1]

Allikmaterjalide erinevuste tõttu on rahvastikuloo tulemused teistsugused kui jooksval demograafial, sest esiteks allikaline baas ei ole niivõrd otseselt usaldusväärne ning teiseks – kuna rahvastiku areng ei ole tsükliline – mineviku rahvastik käitus ja arenes teistsuguste seaduspärasuste järgi, kui ta seda teeb praegu.

Seetõttu – omades ühist niiajaloo kui ka demograafiaga – asub rahvastikuajalugu esimesele lähemal.